18.2.14

Näitus Pärnus



Artikkel Pärnu Postimehes

Meiu Münti inspireerisid déjà vu - kogemused
Karin Klaus


Linnagalerii kunstnike majas näeb veebruari lõpuni tartlanna Meiu Mündi näitust “Déjà vu”, mis on kunstniku esimene isikunäitus Pärnus.
Meiu Münt lõpetas Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna maalikunsti eriala 1999. aastal ja töötas Tartu kõrgema kunstikooli maalimise õppejõuna 2000. aastatel. Ta on esinenud näitustel alates 1997. aastast ja kuulub Eesti kunstnike liitu 2005. aastast.
Näituse pealkiri tähendab prantsuse keeles “juba nähtud”. Kunstniku seletust mööda tähistab déjà vu tema jaoks järsku tekkivat erilist tugevat tunnet, kui kogetav sündmus või seisund näib olevat olnud ka varem, kuid pole kindel, kas see tegelikult nii oli.
Näitusel on eksponeeritud maale ja joonistusi aastatest 2005–2014.
Uni, lootus ja igatsus
Pärnu näitusel on hulk joonistusi, õli- ja akrüülmaale, mis esmapilgul tunduvad tumedatoonilised ja süngevõitu temaatikaga. Lähemal uurimisel sisaldavad pildid siiski palju valgust ja peidavad endas mitut kihti. Maalidel uitab, unistab ja uinub põhiliselt habras naisfiguur, kuid kunstnikku on köitnud ka lapsed ja jõulised meeskarakterid.
Kuna Pärnus pole Mündi isikunäitust varem olnud, soovis kunstnik väljapanekuga oma töödest ja loomingustiilist ülevaate anda.
Münt nimetas märksõnu, mis tema viimaste aastate loomingut ühendavad ja iseloomustavad: objektiivne reaalsus versus meelepete, mõtte- ja käitumismustrite kordus ja nende pidev teadlik või ebateadlik kordamine elus, „alaarenenud“ alateadvuse diktaat, nõiaringid, uni, üksindus, hirm, igatsus, unustus, lootus, lohutus, lunastuse ootus, déjà vu.
“Ilmselt olen natuke nukrameelne ja mõni töö peegeldab mingit mu eluperioodi,” tunnistas kunstnik oma tumedamatele maalidele viidates. “Samas ei ütleks, et tegu on läbinisti kurva või depressiivse näitusega – siin on ka irooniaga tehtud pilte.”
Kuigi mitmel maalil-joonistusel tegeleb Münt eraldatuse ja üksinduse teemaga, ei viita ta konkreetselt iseendale, vaid mainib, et ainest joonistamiseks, maalimiseks ja kirjutamiseks leiab ta jätkuvalt elust ning inimestest enese ümber ja kõrval.
Kunstnik töötab oma Tartu kunstnike majas asuvas ateljees, kus ta proovib iga päev kas või pisut maalida. Olenevalt pooleliolevast tööst pole iga kord vaja maalimiseks inspiratsiooni oodata, samas võib mõne töö mõttes ettevalmistamise periood päris pikk olla.
Peale maalimise ja joonistamise on Münt katsetanud teiste kunstiliikidega, näiteks tegelnud portselanimaalimisega. Hiljuti tekkis temas huvi ikoonimaalimise vastu. See põnev kunstiliik eeldab Mündi ütlust mööda omamoodi süvenemist ja vaimset ettevalmistust, sest ikoone ei saavat maalida halva tujuga või närvilisena.
Kunstnik väitis, et kui tuleb hea idee, haarab ta pigem pintsli kui pliiatsi järele.
“Võin kõrvalehüppeid joonistamise või ükskõik mille juurde teha, aga lõpuks lähen vanale rajale – maalima,” rääkis Münt. “Samamoodi võin vahepeal teha värvilisi töid, aga varem või hiljem pöördun oma mustvalge koloriidi juurde.”
Mündi jutu järgi võivad paljud tema tööd mustana mõjuda, kuid puhast musta on ta kasutanud vaid mõnes üksikus töös: lähedalt uurides peitub värvides kõike muud peale musta.
Mõni näitusel eksponeeritud töö on joonistatud aastakümneid pööningul rullis seisnud ja koltunud paberile. “Kolletunud pind ja rebenenud servad kõnetasid mind ning võttes abiks akrüüli, grafiidi, söe ja pastelli, sai aastal 2009 alguse maaliliste joonistuste sari, mis on täienenud siiani,” kommenteeris kunstnik.
Sõna täiendab pilti
Maalimise ja joonistamise kõrval väljendab Münt end luuletuste kaudu. Kunstnik ütleb, et vahel jääb sõnadest puudu, andmaks edasi emotsiooni, mõtet või mälestust – siis peab joonistama või maalima. Mõnikord jääb hoopis joonest ja värvist vajaka, et kogetut edasi anda ja painajatest vabaneda. Sellisel juhul püüab ta leida sõnad ja need kirja panna. Sõna ja pilt hakkavad elama oma elu ja autor saab neist omamoodi vabaks.
Mõni tekst on näitusel paigutatud pildi kõrvale, kus pilt ja sõna teineteist täiendavad.
“Need on mitu aastat tagasi kirjutatud, mõeldud iseseisvate tekstidena, mitte konkreetsete piltide juurde,” seletas kunstnik. “Lugesin need hiljuti üle ja leidsin, et praegu kirjutaksin teistmoodi, aga jätsin nii, nagu nad olid.”
Kirjutamiseks peab Mündi meelest midagi sees kriipima ja mõtted omakorda settima. Samamoodi on maalimisega: mõtteid ja ideid võib olla tohutult palju, aga tööle hakates peab iseendaga rahu leitud olema.
Näitus jääb avatuks 22. veebruarini.




DEJA VU
MEIU MÜNT
maalid ja joonistused 
29.01.- 22.02.2014
Pärnu Kunstnike Maja galeriis
Nikolai 27 
avatud T-R 11-17, L 11-14


Pilte näitusest saab vaadata fb-s

https://www.facebook.com/meiumynt/media_set?set=a.10202128064876729.1073741827.1641333030&type=1