Artikkel Pärnu Postimehes
Meiu
Münti inspireerisid déjà vu - kogemused
Karin
Klaus
Linnagalerii kunstnike majas näeb veebruari lõpuni
tartlanna Meiu Mündi näitust “Déjà vu”, mis on kunstniku esimene isikunäitus
Pärnus.
Meiu Münt lõpetas Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna
maalikunsti eriala 1999. aastal ja töötas Tartu kõrgema kunstikooli maalimise
õppejõuna 2000. aastatel. Ta on esinenud näitustel alates 1997. aastast ja
kuulub Eesti kunstnike liitu 2005. aastast.
Näituse pealkiri tähendab prantsuse keeles “juba nähtud”.
Kunstniku seletust mööda tähistab déjà vu tema jaoks järsku tekkivat erilist
tugevat tunnet, kui kogetav sündmus või seisund näib olevat olnud ka varem,
kuid pole kindel, kas see tegelikult nii oli.
Näitusel on eksponeeritud maale ja joonistusi aastatest
2005–2014.
Uni, lootus ja igatsus
Pärnu näitusel on hulk joonistusi, õli- ja akrüülmaale, mis
esmapilgul tunduvad tumedatoonilised ja süngevõitu temaatikaga. Lähemal
uurimisel sisaldavad pildid siiski palju valgust ja peidavad endas mitut kihti.
Maalidel uitab, unistab ja uinub põhiliselt habras naisfiguur, kuid kunstnikku
on köitnud ka lapsed ja jõulised meeskarakterid.
Kuna Pärnus pole Mündi isikunäitust varem olnud, soovis
kunstnik väljapanekuga oma töödest ja loomingustiilist ülevaate anda.
Münt nimetas märksõnu, mis tema viimaste aastate loomingut
ühendavad ja iseloomustavad: objektiivne reaalsus versus meelepete, mõtte- ja
käitumismustrite kordus ja nende pidev teadlik või ebateadlik kordamine elus,
„alaarenenud“ alateadvuse diktaat, nõiaringid, uni, üksindus, hirm, igatsus,
unustus, lootus, lohutus, lunastuse ootus, déjà vu.
“Ilmselt olen natuke nukrameelne ja mõni töö peegeldab
mingit mu eluperioodi,” tunnistas kunstnik oma tumedamatele maalidele viidates.
“Samas ei ütleks, et tegu on läbinisti kurva või depressiivse näitusega – siin
on ka irooniaga tehtud pilte.”
Kuigi mitmel maalil-joonistusel tegeleb Münt eraldatuse ja
üksinduse teemaga, ei viita ta konkreetselt iseendale, vaid mainib, et ainest
joonistamiseks, maalimiseks ja kirjutamiseks leiab ta jätkuvalt elust ning
inimestest enese ümber ja kõrval.
Kunstnik töötab oma Tartu kunstnike majas asuvas ateljees,
kus ta proovib iga päev kas või pisut maalida. Olenevalt pooleliolevast tööst
pole iga kord vaja maalimiseks inspiratsiooni oodata, samas võib mõne töö mõttes
ettevalmistamise periood päris pikk olla.
Peale maalimise ja joonistamise on Münt katsetanud teiste
kunstiliikidega, näiteks tegelnud portselanimaalimisega. Hiljuti tekkis temas
huvi ikoonimaalimise vastu. See põnev kunstiliik eeldab Mündi ütlust mööda
omamoodi süvenemist ja vaimset ettevalmistust, sest ikoone ei saavat maalida
halva tujuga või närvilisena.
Kunstnik väitis, et kui tuleb hea idee, haarab ta pigem
pintsli kui pliiatsi järele.
“Võin kõrvalehüppeid joonistamise või ükskõik mille juurde teha,
aga lõpuks lähen vanale rajale – maalima,” rääkis Münt. “Samamoodi võin
vahepeal teha värvilisi töid, aga varem või hiljem pöördun oma mustvalge
koloriidi juurde.”
Mündi jutu järgi võivad paljud tema tööd mustana mõjuda,
kuid puhast musta on ta kasutanud vaid mõnes üksikus töös: lähedalt uurides
peitub värvides kõike muud peale musta.
Mõni näitusel eksponeeritud töö on joonistatud aastakümneid
pööningul rullis seisnud ja koltunud paberile. “Kolletunud pind ja rebenenud
servad kõnetasid mind ning võttes abiks akrüüli, grafiidi, söe ja pastelli, sai
aastal 2009 alguse maaliliste joonistuste sari, mis on täienenud siiani,”
kommenteeris kunstnik.
Sõna täiendab pilti
Maalimise ja joonistamise kõrval väljendab Münt end
luuletuste kaudu. Kunstnik ütleb, et vahel jääb sõnadest puudu, andmaks edasi
emotsiooni, mõtet või mälestust – siis peab joonistama või maalima. Mõnikord
jääb hoopis joonest ja värvist vajaka, et kogetut edasi anda ja painajatest
vabaneda. Sellisel juhul püüab ta leida sõnad ja need kirja panna. Sõna ja pilt
hakkavad elama oma elu ja autor saab neist omamoodi vabaks.
Mõni tekst on näitusel paigutatud pildi kõrvale, kus pilt ja
sõna teineteist täiendavad.
“Need on mitu aastat tagasi kirjutatud, mõeldud iseseisvate
tekstidena, mitte konkreetsete piltide juurde,” seletas kunstnik. “Lugesin need
hiljuti üle ja leidsin, et praegu kirjutaksin teistmoodi, aga jätsin nii, nagu
nad olid.”
Kirjutamiseks peab Mündi meelest midagi sees kriipima ja
mõtted omakorda settima. Samamoodi on maalimisega: mõtteid ja ideid võib olla
tohutult palju, aga tööle hakates peab iseendaga rahu leitud olema.
Näitus jääb avatuks 22. veebruarini.
DEJA VU
MEIU MÜNT
maalid ja joonistused
29.01.- 22.02.2014
Pärnu Kunstnike Maja galeriis
Nikolai 27
avatud T-R 11-17, L 11-14
Pilte näitusest saab vaadata fb-s
https://www.facebook.com/meiumynt/media_set?set=a.10202128064876729.1073741827.1641333030&type=1
